YiNtatheli kaMthunywa ABABONA ngempilakahle yezifuyo abeVeterinary Services secexwayise abalimi abafuye imbuzi ukuthi baqaphele umkhuhlane wezilonda zemlonyeni ezifuyweni zabo ngoba ungabathintithela isibaya njalo ulakho ukuthi usuke ebantwini usiya ezifuyweni. Kubikwa umkhuhlane…
YiNtatheli kaMthunywa
ABABONA ngempilakahle yezifuyo abeVeterinary Services secexwayise abalimi abafuye imbuzi ukuthi baqaphele umkhuhlane wezilonda zemlonyeni ezifuyweni zabo ngoba ungabathintithela isibaya njalo ulakho ukuthi usuke ebantwini usiya ezifuyweni.
Kubikwa umkhuhlane wezilonda lo obizwa ngokuthi yi-Contagious Ecthyma kodwa ujwayeleke ngokuthi yi-Orf uyingozi kumpilakahle yezifuyo.
Ekhuluma loMthunywa uDokotela weVeterinary Services ubike ukuthi umkhuhlane lo ubonakala ngamathumba emlonyeni wembuzi okwamalanga amane kusiya kwayisitshiyagalombili phambi kokuba kube yizilonda. Izilonda lezi zilokubonakala kwezinye indawo zomzimba njengebusweni, endlebeni, emakhaleni kanye lenyaweni.
“Umkhuhlane we-Orf uqala angathi ngamathumba kuthi ngokuya kwesikhthi kutshintsha kube yizilonda zigcwale umlomo wembuzi njalo izilonda lezi ziphinde zibonakale lakwezinye indawo emzimbeni wembuzi,” kuchaza Dokotela Khulekani Sibanda.
Uqhubekele phambili esithi ukuze umkhuhlane lo uvikeleke kumele kwehlukaniswe imbuzi ezilomkhuhlane lezingela okuzenza ukuthi zingathelelani.
Uthe ukuhlala izibaya zembuzi zihlanzekile ngaso sonke isikhathi ngoba umkhuhlane lo ungavele ungene kunzima ukuwuqeda ngenye indlela yokuwulwisa.
“Ukwelapha umkhuhlane lo kusasenzima ngoba imithi ekhona ayiwuqedi kodwa iyehlisa ubuhlungu ngakho abalimi bakhuthazwa ukuthi bengabona izifuyo zabo seziphuma amathumba emlonyeni babone abe Veterinary Services ukuze bathole usizo masinyane njalo izibaya zembuzi zihlale zihlanzekile.”
Ubuye waveza ukuthi umkhulane weOrf awubambi imbuzi kuphela kodwa lakuzimvu uvamile.
“Umkhuhlune lo uyingozi kakhulu kumazinyane ngoba acina esehluleka ukumunya okwenza ukuthi angakhuli kuhle acine esifa,” kuphetha uDkt Sibanda.
Follow the story